DUDBUT'K'A

YEMBUZ'ĞİNALE EMİRİ HATTABİ

Skidala muşi cihadişa kaderi k’axramani k’umandani Hattabi (Samir ibni Salih bin Abdullah), 1970 3’anas Urdunis zengini do k’ult’uroni ar ocağis dibadu. Dido gurami, menceloni do uşkurnace ağanmordale imoirdu. Maişgale Rusiaşi Afganistani, Tacikistani do Çeçenistanişi işgalepes, Muslimani cumalepe muşişi oxoşkverobaş k’abğas irişen 3’oxle go3’odgitu. Bilasa, Çeçenistanişi maartani do majurani cihadis, coxo muşi dido moloşinapu. Dido Rusi askeri na ğuru op’erasionepes iro roli uğut’u do adeta maişgale Rusepeşi oşkurnoni izmoce nikteret’u.

Hucumişen do k’urşumişen var imt’ert’u do yara ağodaşi ç’vini muşi impulapt’u. Sovieturi askerepeşa dido op’erasioni, siperi do get’k’va3a oğodu do 1988- 1993 3’anapeş şkas Celalabadi, Hosti do Kabiliş fethiş oras Afganistanişi k’arta beciti op’erasionepes ak’atu. K’omunist’epe geicginesşi do Sovieturi armias Afganistaniş oterku naç’iruşi Hattabi do namtini manebrepe muşik 1993 3’anas Tacikistanişa komek’axtes. Tacikistanis jur 3’anaş morgvalis mtvironi, germa arazis cepxane do muimmatiş dork’inobaş doloxe icedeles. Hattabik, 1995 3’anaş moç’k’as grup’i muşi k’ala Afganistanişa uk’uniktu do 1995 3’anaşi pukrinoras 8 mucahidi manebre muşi k’aka Çeçenistanişa mendaxtu.

Hattabi do manebrepe muşik Afganistanişan moxtesşi Çeçenepes limaşi do İslamuri ilmişi ogurus geoç’k’es. Çeçenistanis (Xartoşoi 1995, Şatoi 1996, Yaşmardy 1996) do Rusiaş doloxe (Dağistani 1997 do 1999) dido beciti op’erasionepes ak’atu. 16 İgrik’a 1996-s 50 k’oçişen 3’opxeri mucahidi grup’i muşi k’ala, 50 vasitaşen 3’opxeri Rusi k’onvoyi na yeç’k’vides Şatoişi siperi irişen çinaperi op’erasionepeşen arteri ren. Rusi odudepek am siperis 26 rutboni 223 Rusi askeri doğuru do k’arta vasita dipaşu yado ognapes. Ar-jur tutaş k’ule Hattabik grup’i muşi k’ala Rusepeşi k’işlas goşot’k’va3u do Rusepeşi helik’opterepe mendraşen k’umanda xveneri tank’savarepete konon3’amu. Edoxolo grup’i muşişen namtini mucahidepes, 1996 3’anaşi Mariaşinaş tutas Şamil Basayevik k’umanda na ikipt’u çinaperi Caxark’aleşi atak’epes vazife uğut’es. 22 Xrist’ana 1997-s k’umanda na ikipt’u 100 Çeçeni do xark’i mucahidepeşen 3’opxeri grup’i muşi k’ala Rusiaşa 100 k’m amaxtu do 136. mot’orize zirxoni tugayişa nat’k’va3u. Am nat’k’va3as 300 Rusi vasita ditaxribu do dido Rusi askeri iğurinu. Hattabik, Rusepe K’avk’asiaşen oşka Asiaşa, Muslimanepeşi k’arta dixaşen gamaxtanşakis entepe k’ala ok’abğu dolingorenet’u.

1996 3’anaşi yebargoras Rusiaş askerepe Çeçenistanişen gamaxtesşi Hattabi, Çeçenistanis “Nasionaluri K’axramani” ignapu. Şamil Basayev do Salman Raduyev steri Çeçenistanişi irişen çinaperi k’umandanepek na ak’ateret’es merasimis “Didi Guramobaşi Medalia” niçinu do Çeçenistaniş oxen3aleş k’elen generalişi rutbete işerefinu. Cevher Dudayevik şehadeti muşişen 3’oxle, xali do muamele muşite Hattabi iroras mom3’ons ya tkveret’u.

Emuşi skidala k’arta Muslimani ağanmordale şeni misali ar skidala rt’u. Noseri do gurami rt’u. Askerepe muşik dido qoropt’es, lak’aidis var naxondinet’u. Askerepe muşi daima iteftişupt’u, p’roblemepe muşi oçodinapt’u do osarfu şeni xarci meçapt’u. Çeçenistani do K’avk’asiuri ağanmordalepes İslamuri do askeruli terbiye meçamu şeni gayreti na ikipt’u go3’oncğonerepeşen arteri rt’u. Emuşi didi nodgita do fedakarobak arxvala Çeçeni do K’avk’asiuri xalk’epeşi var, kianaşi k’arta Muslimanepeşi qoropa mogeret’u. 15 3’anaş morgvalis Rusepeşi işgalişa İslamişi dixape oçvu şeni Muslimani cumalepe muşis elodgitu. K’arta op’erasionis irişen 3’oxle yedgitu. Uk’oro3xe yara ağodu. Duşmaneneps didi hezimetepe on3’iru. Kianaşi sup’eri menceli na içkinen maişgale Rusiaşa na oğodu op’erasionepete Rusia, uçareli do acizi o3’iru. Cihadişi meydanis na var geacgines maişgale mencelepek, xainoba oğodes do k’umandani Hattabis ğurz’uli oşvapes do 19 Mirk’ani 2002-s doşehides. Rusuli, İnglisuri do Peştunuri na uçkit’u Hattabi, Saudi Arabistaniş yulva k’eleni k’orta El Danahis ocaği muşik kodoxvu. Şehidoba muşite Muslimanepeş guri iç’vunati, k’umandani Hattabişi grup’ik emuş noğire gzas gedgin do Çeçenistanişi işgalişa nodgitinus naqonops.



                                                                                                                                                              TÜRKÇE